Mandariin on hariliku mandariinipuu vili Citrus reticulata. Mandariinid on maitselt ja välimuselt sarnased apelsinile, kuid nad väiksemad ja magusamad ning nende koor eraldub tavalisest viljalihast väga kergesti. Nende toitaineline koostis ei ole apelsinidega võrreldes väga erinev.
Mandariinisortidest on tuntum klementiin. Klementiinid on hariliku mandariinipuusordi Clementine viljad. Nad on seemnetevabad, või väheste seemnetega.
Kasulikud omadused
Tsitruselisi peetakse ideaalseks C-vitamiini allikaks. Näiteks üks suur 200-grammine apelsin katab tõepoolest päevase c-vitamiini vajaduse, kuid mandariinid ei ole nii rikkalikud C-vitamiini allikad kui apelsinid, kuna 200-grammine kooritud mandariin katab ½ päevase C-vitamiini vajaduse. Muid vitamiine ja ka mineraalaineid sisaldavad tsitruselised tagasihoidlikult, kuid nagu enamus puuvilju, on nad rikkad fütotoitainete poolest. Tsitrusviljad sisaldavad flavonoide, alkaloide, limonoide, kumariine, karotenoide, fenoolhappeid ja eeterlikku õli, millest on tingitud mitmed nende tervistavad omadused- eeskätt antioksüdantsed, põletiku-ja vähivastased ning südame-veresoonkonda ja närvisüsteemi kaitsvad toimed. Eeterlikku õli leidub eriti rikkalikult tsitrusviljade koortes, mida kasutatakse ka toiduvalmistamisel. C-vitamiin koos flavonoididega on ülivõimas antioksüdant.
Tsitruste tarbimine on uuringutes näidanud neerukivide väiksemat esinemissagedust ning seoseid parema kognitiivse (vaimse) funktsiooniga nii noortel, keskealistel kui eakatel. Eriliselt tõstetakse esile tsitruselistes leiduvaid flavonoide, millel on leitud ajurakke kaitsev ja ajufunktsiooni edendav toime.
Tsitruseliste tarbimisega seotud probleemid
Tsitruselised on tuntud allergeenid eriti just väikelastel. Happelise mahla igapäevane joomine kahjustab hambaemaili. Tsitrusemahladest rääkides mõtleme eeskätt värskelt pressitud mahla, mitte kaubandusvõrgus müüdavaid suure suhkrusisaldusega konserveeritud mahlu ja mahlajooke. Viimaste rohke tarbimise ebatervislikkus on üldteada, ja seda just liigse suhkru tõttu. Samas aga võib ka naturaalse mahlaga liialdades saada puuviljasuhkrut fruktoosi liiga palju. Kuna maks peab fruktoosi glükoosiks töötlema siis pikaajalised liigsed fruktoosikogused koormavad maksa ja võivad tekkida maksakahjustused. Päevane fruktoosikogus peaks jääma alla 20g inimese kohta. Et sellist fruktoosikogust saada tuleks süüa päevas 1,2 kg mandariine.
Igapäevaselt soovitatakse tarbida pigem terviklikke puuvilju kui neist pressitud mahla, mis kindlustab ka kiudained. Kuna kiudained aeglustavad glükoosi vabanemist verre ja hoides sellega ära veresuhkru taseme järsu tõusu.
Tervise seisukohast on ideaalne vahepala puuvili koos seemnete või pähklitega. Tervise Arengu Instituut soovitab päevas puuvilju tarbida 2 portsjonit. Üks portsjon on umbes peotäis ehk 100 g värskeid puuvilju. Kui sööte puuvilja, siis kindlasti võtke sinna kõrvale peotäis pähkleid. Kuna pähklid on heaks tervislike rasvade, taimsete valkude, vitamiinide, mineraalainete ja kiudainete allikaks. Samuti pähklites olevad valgud, rasvad ja kiudained ei lase veresuhkrul kiiresti tõusta ja glükoos vabaneb verre ühtlaselt, mis tagab püsivama energiavoo ja seeläbi hea enesetunde.