Selleks, et hoida veresuhkrutase kehas normi piirides, on olemas mehhanismid, mis peaksid laitmatult töötama. Veresuhkrutaseme reguleerimisel on suur roll kahel pankrease ehk kõhunäärme hormoonil: insuliinil ja glükagoonil.
Minul oli glükomeeter peal 10 päeva ja veresuhkur oli normi piires 99%. Keskmine veresuhkuru tase oli 5,5mmol/l ja siis tundsin ma ka ennast kõige paremini.
Insuliin on oluline hormoon, mis langetab veresuhkrutaset sellega, et aitab glükoosil pääseda rakkudesse. Insuliin seondub rakkude insuliinretseptoritega ja aktiveerib rakusisesed valgud. Selle tagajärjel viiakse glükoosi transporterid ehk glükoosi transportivad valgulised ühendid raku sisemusest raku membraani, kus need aitavad glükoosil rakku pääseda.
Insuliin kontrollib glükoosi transporti lihaskoe ja rasvkoe rakkudesse, aga mitte ajurakkudesse, sinna pääseb glükoos valguliste transporterite abil kergendatud difusiooni teel. Insuliin aitab ka glükoosi ladustada varudesse glükogeenina Suur osa peensooles imenduvast glükoosist suunatakse maksarakkudesse ning muundatakse insuliini abil glükogeeniks. Glükogeenist saab vajadusel kiiresti ja kergesti taas glükoosi.
Insuliin on seotud ka rasvade ainevahetusega, rasva ladestamisega.
Veresuhkur on glükoos. Normaalne nn paastuglükoos ehk glükoositase tervel inimesel on Ameerika Diabeedi Assotsiatsiooni (ADA) kriteeriumi alusel kuni 5,5 mmol/l. Eestis peetakse normaalseks tasemeks kuni 6,0 mmol/l. Mina tundsin ennast kõige paremini kui veresuhkur oli 5,5 mmol/l. Kõige halvemini, kui langes alla 4 mmol/l. See tekitas suuri veresuhkru kõikumisi nagu ameerika mäed ja enesetunne oli ka kehv.
Prediabeet on seotud rasvumisega (eriti abdominaalse ehk kõhupiirkonna ehk vistseraalse rasvumisega), düslipideemiaga (kõrge trigütseriidide- ja/või madala HDL (kõrge tihedusega lipoproteiin) taseme ja kõrge vererõhuga.
Rasvumine soodustab terviseprobleemide tekkimist.
Eriti oluliseks peetakse kõhurasva rolli insuliinresistentsuse tekkimises (insuliinresistentsusele viitab just vööümbermõõdu suurenemine, selle korral on risk diabeedile on suurem)
Diabeedieelne seisund muutub ühel hetkel väljendunud 2. tüüpi diabeediks
Päris pikka aega suudab organism metaboolsetest muutustest ja kujunevast insuliinresistentsusest hoolimata hoida veresuhkru taseme normaalsena, sest pankrease beetarakud toodavad kompensatoorselt üha rohkem insuliini. Kui aga metaboolne stress kestab ja insuliinresistentsus süveneb, siis ei suuda pankreas sellega enam toime tulla ning veresuhkru tase paratamatult tõuseb. Kui haigus progresseerub insuliinresistentsusest täisdiabeediks, siis pankreas ei suuda ka enam piisavalt insuliini toota, selle tase hakkab langema ning veresuhkrutase tõuseb veelgi. Sellepärast tuleb panna tähele esimesi märke ja seejärel on oluline enda elustiili muutmisega algust teha. Kui sa ei tea kust alustada, siis on aeg tulla toitumisteraapiasse.